Maja tegeliku seisukorra hindamine aitab vältida ootamatuid lisakulusid, panna renoveerimistööd õigesse järjekorda ja koostada realistlikuma eelarve. Samuti saab nii otsustada, millised konstruktsioonid ja tehnosüsteemid vajavad väljavahetamist ning mida on võimalik säilitada või taastada.
Kontrolli maja vundamenti
Vana maja renoveerimisel tuleks esmalt hinnata vundamendi ja kandekonstruktsioonide seisukorda. Kui hoone põhikonstruktsioonides on probleemid, ei ole mõistlik alustada siseviimistluse, põrandate või muude nähtavate pindade uuendamisega.
Tähelepanu tasub pöörata vundamendis ja seintes olevatele pragudele, põrandate vajumisele, seinte kaldumisele ning uste ja akende deformatsioonidele. Need võivad viidata maja ebaühtlasele vajumisele või konstruktsioonide kahjustustele. Samuti tuleb kontrollida puitkonstruktsioonide seisukorda, sest vanades majades võivad talad ja muud kandvad osad olla saanud niiskus- või mädanikukahjustusi.
Väikesed praod ei tähenda alati tõsist konstruktsiooniprobleemi, kuid suuremate pragude, vajumise või nähtavate deformatsioonide korral tasub enne renoveerimist kaasata ehitusspetsialist. Konstruktsioonide seisukorra varajane hindamine aitab vältida olukorda, kus juba tehtud renoveerimistööd tuleb hiljem uuesti lahti võtta.
Otsi niiskus- ja hallituskahjustusi
Niiskus on vana maja renoveerimisel üks sagedasemaid probleeme ning selle põhjuse väljaselgitamine peaks toimuma enne viimistlustööde alustamist. Niiskuskahjustus võib olla seotud lekkiva katuse, puuduliku drenaaži, kehva ventilatsiooni, torustiku lekke või maapinnast tõusva niiskusega.
Kõige hoolikamalt tasub kontrollida keldrit, soklit, vannituba, katusealust, välisseinte nurki ja põrandakonstruktsioone. Niiskusele võivad viidata tumedad laigud, kooruv värv, kopitanud lõhn, pehmenenud puit või nähtav hallitus.
Hallituse eemaldamisest üksi ei piisa, kui niiskuse tekkepõhjus jääb lahendamata. Enne kahjustatud pindade taastamist tuleb kindlaks teha, kust niiskus tuleb, ning probleem kõrvaldada. Vastasel juhul võib hallitus pärast renoveerimist kiiresti tagasi tekkida ja kahjustada nii konstruktsioone kui ka siseviimistlust.
Kontrolli katuse seisukorda
Katuse seisukord tuleks üle vaadata enne maja sisemuse renoveerimise alustamist. Kui katus ei ole veekindel, võivad lekked kahjustada nii kandekonstruktsioone, soojustust kui ka värskelt tehtud siseviimistlust.
Kontrollida tasub katusekatte üldist seisukorda, võimalikke lekkeid, korstna ümbrust ja vihmaveesüsteemi. Samuti tuleks üle vaadata sarikad ja teised puitkonstruktsioonid, et märgata võimalikke niiskus-, mädaniku- või muid kahjustusi.
Tähelepanu tasub pöörata ka väiksematele lekkekohtadele, sest pika aja jooksul võivad need põhjustada ulatuslikke kahjustusi. Kui katus lekib, võib värskelt renoveeritud sisemus kiiresti uuesti kahjustada saada, mistõttu tuleks katusega seotud probleemid lahendada enne siseviimistlustöödega jätkamist.
Hinda elektrisüsteemi ohutust
Vanades majades võib elektrijuhtmestik olla paigaldatud aastakümneid tagasi ning ei pruugi vastata tänapäevastele ohutusnõuetele ega majapidamise elektrivajadusele. Enne renoveerimist tasub lasta üle kontrollida juhtmestiku vanus ja seisukord, elektrikilp, maandus ning olemasolevate pistikupesade ja vooluringide lahendus.
Oluline on hinnata ka seda, kas elektrisüsteemi võimsus on piisav tänapäevaste seadmete, küttelahenduste ja muu tehnika kasutamiseks. Vanas majas võib probleemiks olla vähene pistikupesade arv või elektrisüsteem, mis ei ole mõeldud suurema koormuse jaoks.
Elektritööd tasub planeerida enne seinte ja lagede lõplikku viimistlemist, sest uute juhtmete, pistikupesade ja lülitite paigaldamine võib nõuda konstruktsioonide avamist. Kui elektrisüsteem uuendatakse alles pärast siseviimistlust, võib osa juba tehtud tööst olla vaja uuesti lahti võtta ja taastada.
Kontrolli vee- ja kanalisatsioonitorustikku
Vana maja renoveerimisel tasub kindlasti üle vaadata vee- ja kanalisatsioonitorustiku seisukord. Vananenud või kahjustatud torud võivad põhjustada lekkeid, veekahjustusi, ummistusi ja probleeme veesurvega.
Kontrollida tuleks veetorude materjali ja vanust, kanalisatsioonitorude seisukorda, ühenduskohti ning võimalikke lekkekohti. Samuti tasub hinnata veesurvet ja seda, kas olemasolev torustik sobib maja tulevase kasutuse ning planeeritavate sanitaarseadmetega.
Kas vanad torud tasub renoveerimise käigus välja vahetada?
Kui renoveerimise käigus avatakse juba seinad ja põrandad, on sageli mõistlik vahetada samal ajal välja ka vana torustik. See võib suurendada esialgset töömahtu, kuid aitab vältida olukorda, kus mõne aasta pärast tuleb lekke või torurikke tõttu värskelt renoveeritud pinnad uuesti avada.
Torustiku vahetamine renoveerimise ajal on üldjuhul lihtsam ja soodsam kui hiljem eraldi tehtavad torutööd. Eriti tasub seda kaaluda juhul, kui torude vanus või seisukord on teadmata või kui majas on juba esinenud lekkeid, ummistusi või veesurve probleeme.
Küttesüsteemi seisukord
Kontrollida tuleks küttelahenduse vanust ja seisukorda, radiaatoreid, küttetorustikku ning korstent, kui majas kasutatakse ahju-, pliidi- või katlakütet.
Oluline on hinnata ka maja energiatarbimist. Kui olemasolev küttesüsteem on ebaefektiivne või maja küttekulud on suured, võib suurema renoveerimise käigus olla mõistlik kaaluda küttesüsteemi uuendamist.
Küttelahenduse valik tuleks siduda maja soojustuse, ventilatsiooni ja üldise renoveerimisplaaniga. Näiteks võib pärast maja soojustamist muutuda ka vajalik küttevõimsus. Seetõttu on mõistlik küttesüsteemi uuendamine läbi mõelda enne põrandate, seinte ja teiste konstruktsioonide lõplikku viimistlemist.
Akende ja uste seisukord
Vana maja renoveerimisel tasub hinnata ka akende ja uste seisukorda, sest nende kaudu võib hoonest kaduda märkimisväärne osa soojusest. Kontrollida tuleks akende ja uste õhupidavust, klaaspakettide seisukorda, raamide tugevust, võimalikke niiskuskahjustusi ning paigalduse kvaliteeti.
Erilist tähelepanu tasub pöörata kohtadele, kus raam puutub kokku seina või muu konstruktsiooniga. Praod, külmasillad ja ebapiisav tihendus võivad põhjustada tuuletõmbust, kondensaati ning suurendada küttekulusid.
Vana puitaken ei tähenda automaatselt, et see tuleb välja vahetada. Kui raamid ja konstruktsioon on heas seisukorras, võib olemasolevate akende restaureerimine olla mõistlik lahendus. Õigesti taastatud puitaken võib säilitada maja algupärase välimuse ning pakkuda pärast tihendamist ja korrastamist head kasutusmugavust.
Vajad abi suvila renoveerimisega?
Kui plaanid vana maja renoveerimist Tartus ja vajad abi torutööde, küttesüsteemi, kaevetööde või tervikliku renoveerimisega, võta Kesivoga ühendust. Kesivo Ehitus aitab hinnata tööde mahtu, leida sobivad lahendused ja panna renoveerimistööd õigesse järjekorda.
